Tartu murre, Otepää murrak
Otepääl juhuslikum ja märksa nõrgem, mistõttu seda ei ole märgitud.
10. mitmetel sõnadel on alalütleval käände lõpus kaks l- tähte (-lle). (rahvallõ,
kuningillõ, ilusillõ)
11. sõnade alguses esineb ts-. (tsiga, tsuskamma, tsirtsmä)
12. ainsuse sisseütlev lõpeb enamasti hõ, he peale, kusjuures sõna sisemine
muutus enamasti kõvaks jääb. (ker`k kerkohõ, süä süämehe). Kus hõ, he
sõna lõppu ei tule, seal on sisemine muutus ikka kõva (eluellu, kivikivvi).
13. mitmuse sisseütlevat palju üksinda ei kasutata, vaid öeldakse sõna sisse (põldõ
sisse, maie sisse).
14. nimetava käände ainsus on ilma n-ta (läämitte lään, künnä mitte künnan,
tee mitte teen).
15. nimetavas käändes pole kunagi kirjakeele b-t, vaid mitmed isesugused lõpud,
kõige sagedamini s- täht. (tulõ, kirjutas, koolitas, eläs, sääd).
16. isikute, asjade lõpus mi, 3 ja enam silbilistel sõnadel mmi (meie lämmi, teemi,
annaabi.ee 
