Eesti roomajad
ka triibuga isendeid. Nad toituvad peamiselt hiirtest, kuid mõnikord ka muttidest, sisalikest,
konnadest ja putukatest.
Rästikuid võib kohata kuivavõitu männi- ja segametsades, niitudel, põldudel, soodes, vahel
ka elamute ja asulate läheduses.
Rästikud proovivad samuti põgeneda, küll aga ei märka möödujad tihti maaslamavat madu
tema kaitsevärvuse pärast ning madu märkab inimest liiga hilja, et põgeneda, ning seepärast
salvabki. Ta kuulub looduskaitse alla, elueks on umbes 15 aastat.
Kui rästiku suu on kinni, paiknevad mürgihambad horisontaalselt. Kui madu aga suu lahti
teeb ja hammustama hakkab, lükkavad vastavad lihased hambad vertikaalselt ette. Maomürk
on tegelikult mürgine sülg, mida maod hammustades mürgihammastes olevate kanalite või
vagude kaudu ohvrisse viivad.
Pidevalt suust välja käiva kaheharulise keelega haistavad maod ümbritsevat. Keelega
võetud "õhuproov" surutakse suu laes olevatesse lohukestesse
Sisalikud
annaabi.ee 
