Meie suurima ja väärtuslikeim meistriteos on õigesti elatud elu
ebamäärasem väärtus ning, kõige tähtsamana, asendub alistus allutusega. Moodsa ühiskonna õigesti
elatud elu on võitlev elu. Elu, mis soodustaks konkurentsist tingitud arengut.
19. sajandil väitis sakslane Nietzsche end leidvat õige viisi, kuidas elada. Kindlasti ei olnud ta ei esimene
ega viimane, kes nõnda väitis, kuid tema puhul ilmestus see kõige selgemini: Nietzsche jut(l)lustas
maailmale oma 'elujaatamisest' ning kristliku maailma 'elueitamisest' Kuigi tagasivaates enesehävitusliku
tee valinud, sai tema ideedest ja faktist, et autoriteet selle alal hoidmist talus, verstapost uutmoodi
maailma tähistamiseks: pluralistlikku maailma.
Tolerants, mitmekesisuse soodustamine, on kogu lääneliku inimkonna eliksiiriks. Seega ei saa öelda, et
individualism oleks üks ainus aktsepteeritav eluviis, vastupidi: traditsiooniline ja konservatiivne õitseb
kõrvuti liberaalse iseteadvusega ning liberaalse iseteadmatusega