Eluasemepoliitika suundumusi Ida-Euroopas.
,,omanikudemokraatia" (home owning democracy). Analoogset hoiakut (kinnisvara teeb
vabaks) propageeriti ka 1990. aastate Eesti eluasemereformi/denatsionaliseerimise
korraldajate poolt. Valitses arusaam, et eluruumide erastamise positiivsed momendid on
negatiivsete tagajärgedega võrreldes ülekaalus (sundüürnike tekkimine, varanduslik
kihistumine, noorem põlvkond sai erastamisest vähe kasu). Rootsi ja Taani
sotsiaaldemokraatlik süsteem e pahempoolsed püüavad soosida eluasemekorralduse
riiklikku subsideerimist kõigile vähekindlustatud elanikerühmadele
3. Avaliku sektori eluasemepoliitikad
on suunatud turu optimeerimisele ja eluaseme tarbimise mõjutamisele. Riigi ajalooliselt
väljakujunenud osa eluasemekorralduses väljendub otseses sekkumises normaalsesse
turumajanduslikku jaotusprotsessi, et tagada eluase suuremale osale ühiskonna
liikmetele, kes ise nende käes olevate vahenditega pole olnud mingitel põhjustel selleks
suutelised
annaabi.ee 
