Referaat Betti Alverist
võimatut on meie saatus" (,,Vabaduse deemon"), ,,Meie võtame jumalad vangi, /keda
veel keegi ei tunne" (,,Sina ütled: katoliiklikult kartes").
Kõige oleva salaseoseid otsiv inimhing taipab samas oma võimete piire: ,, Sa
suuri sarnasusi riivad, / neid linnulennult püüda soovid, / kuid liiga nõrgad on su
tiivad, / ja kohmakad veel su tõusuproovid" (,,Sidemed").
Luuletaja jõuab siiski lepitava tõdemuseni : ,,Tühine / on, mis surmana sul näis:
/ eluallikaid täis" (,,Lahendus").
Luuletus ,,Vabaduse deemon" kuulutab inimsusele ja tõetunnetusele võõraid
ootusi. See tähendas tol ajal vastuhakku autoritaarseks pürgiva võimu ideoloogiale,
mida otseselt või kaudselt toetasid mõned tookordsed kirjanduslikud suundumusedki.
Kodumaise ainestikuga piirdumist, ahtameelset rahvuslikkusetaotlust ja
omakultuuri saavutustega kehklemist pilkas Alver vaimukas luuletuses ,,Kool".
annaabi.ee 
