Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel
surma ja taassünni tsükli lühikesse ajavahemikku. Oma õrnusse ja ilu poolest anti lilledele
eelkõige vaimse täiuslikkuse, lihtsa süütuse, nooruse ja õrnuse tähendus, ühesõnaga kõik
naiselikud jooned. Lillede kultuur pärineb eelkõige Ida religioonidest ja selle kultuuri
keskpunktis on lootos (Tresidder 2002: 116).
Lootose tähtsus põhineb tema kõigisse suundadesse kiirguvate kroonlehtede kaunidusel ehk püha
eluallika idealiseeritud vormi analoogial. Aja jooksul selle tähendus laienes ja lill hakkas
sümboliseerima sündi ja taassündi, kosmose elu alglätet ja loojajumalaid või päikest ja
päikesejumalaid. Muistses Kreekas ja Itaalias oli lootos seotud matustega (kaunistusliku
motiivina) ning sümboliseeris ülestõusmist (Tresidder 2002: 121). Eesti kalmistute hauakivide
graveeringukunstis ei ole lootos erilist tähelepanu saavutanud, levinuim on tema ,,sugulane"
liilia
annaabi.ee 
