Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.
Poliitgeograafiline asend Eesti puhul on selle teema olulisemad küsimused, kas Eesti kuulub (või
peaks kuuluma) poliitilisse rühmitusse nimega Euroopa ja kui kuulub, siis millisesse alarühma, millisesse
Euroopa ossa.
Puhtgeograafiliselt kuulub Eesti muidugi Euroopasse, aga kas ta kuulub ka Euroopasse kui
poliitilisse ja kultuurilissse maailmajakku, s.t. Lääne tsivilisatsiooniga rahvaste elualasse idapoolkeral, mis
kujutab endast teatavat poliitilist tervikut?
Euroopa poliitilise tervikuna kujunes välja ammu. Veel XX sajandi algul kuulus sellesse ühe
olulise mängijana nn. Euroopa kontserdi orkestris ka Venemaa ja loomulikult siis ka Venemaa võimualune
Eesti. Siis aga hakkas Venemaa Nõukogude Liiduna ennast Euroopale vastandama. Eesti iseseisva
riigina jäi esialgu veel Euroopasse, kuid Nõukogude okupatsiooni ajal arvati sealt välja. Pärast Eesti
annaabi.ee 
