"eluaknast" - 1 õppematerjal

Andrus Kivirähk - Ajaloo Keerises

Tundub et naine ei suuda mõista mis meest sellises olukorras lõbustab: ,,Minul ei ole" kostis Margit napilt." Sellised me ju oleme, tänapäeva mehed ja naised? Kogu loo keskel esineb ka humoorikas alatoon, mis seisneb äratundmisrõõmus, justkui oleksid need sündmused meie enese elust: ,,Lumivalge vanamees esimese korruse aknal vahtis neid tardunud pilgul. Jaan noogutas talle viisakusest, aga vanamees ei teinud teist nägugi." ­ Vaadates oma pikast eluaknast loodame näha midagi uut ja huvitavat aga kõik on ikka tavapärane ­ nooremad tervitavad vanemaid ja väärikaimaid ning see ei pane meil isegi silmi pilgutama. Me elame oma tavapärases elurütmis, seisame ja vaatame: kõik on traditsiooniline, nii nagu olema peab. Kui me aga ise midagi teeme, ootame et teised sellele tänulikkusega vastaksid. Aeg kulgeb meie kõigi ümber aga me tajume ja näeme seda tihti erinevast vaatenurgast.