Kinesioloogia 2 KT
Liigutus tegevus ehk sihtmotoorika
2. Kehahoiak ehk tugimotoorika
2. Motoorika juhtimist keskastme tasandil teostavad (nimetada ajustruktuurid):
1. Basaaltuumad
2. Vaheaju
3. Talamus
4. Ajutüvi
3. Tugimotoorikat juhtivad kõrgemad keskused (ka asendireflektside keskused)
asuvad põhiliselt (nimeta
ajustruktuurid) ajutüves
4. Täiskasvanuga sarnane jooksu kinemaatiline struktuur kujuneb ( kirjutada eluaastad)
5-6 eluaastasesk saamisel.
5. Lapse kehamõõtmete (pikkuse, kehamassi) järsku suurenemist puberteedieas
nimetatakse kasvuspurdiks.
6. Teadusharu, mis uurib organismi motoorsete funktsioonide muutumisi vananemisel on
geriaatria.
7. Vananemisel on lihasjõu langus ülajäsemetes võrreldes alajäsemetega väiksem, kuna
alajäsemed atrofeeruvad rohkem.
8. Liikumisaktiivsuse vähenemist (liikumisvaegust) nimetatakse
Hüpokineesiaks.
9. Nimeta treeningu liik, millega kaasneb ulatuslik lihashüpertroofia