Modernism
argikõnega,olles sageli fragmentaarne,selega kompstitsioonita viimast asendavad
assotsinatsioonid, tagasiöördumised,kordamised,ümberütlemised,hüped ühelt teemalt teisele;
laused on sageli lõpetamata; esineb grammatilisi vigu või ebatäpsusi. Vabavärsilised luulses
said tähtsaks suulistest kõnest pärist intonatsioonid,,rõhjud,pausid jms. Teksti sugenes eri
stilide segu, mõeldi välja värskeid metafoore, mängiti keelega,loodi uusi sõnu. Kirjanik oli
eltundelt iroonik ja skeptik, pigem esitas ta küsimsi kui andis vastuseid. Ta ei uskunud
ühtsesse seletustesse ning tal puudusid kindlad seisukohad keeruliseks muutunud maailma
suhtes.
Muutus kirjaniku ja lugeja vahekord: kui kõikides eelnendus kirjandusssuundades valitses
konsensus autori ja lugeja vahel, siis modernism kaotas selle täiesti. Lugeja ei teadnud,mis
teda ees ootab, ja autor ie piranud ennast mingite reeglitega,sest reeglite pidev rikumine oli