Lapsevanema surma mõju
Noore lapse puhul saaks temast orb, kelle pärast mureteksid kõik
rohkem ja vähem tuttavad. Abikaasa puhul saaks temast lesk, kes võib soovi korral loota nii
sõprade kui naabrite abile. Aga ei ole mingit nimetust täiskasvanu kohta, kelle vanem on
surnud. Ühiskond tahab kiiresti unustada.
On mõningaid soovitusi täiskasvanud lastele, kelle vanemad ootamatult surevad. Esmalt tuleb
end kohandada mõttega, et vähesed, kui üldse keegi, mõistavad traumat, mida läbi eltakse.
Tuleks leida moodus, kuidas väärikalt austada oma vanemat.
Kui täiskasvanu tunneb, et tal oli surma saanud vanemaga kehv läbisaamine, on üheks
soovituseks kirjutada vanemale kiri, milles tundeid väljendada. Seejärel tuleks ise ka vastus
kirjutada, st. kiri surnud vanemalt lapsele, milles kirjeldab, kuidas tema arvates vanem nägi
probleemi. Sellised kirjad aitavad leinaga kohaneda ja sellest üle saada. Samuti aitab selline
tegevus mõista, kui väga üldse süüd on vaja tunda