kuni 400 meetri paksused settekivimid. Hilis-Devon lubja- ja dolokivid, Kagu-Eestis kuni 30 meetri paksused setted. Eesti Kvaternaar Maa geoloogilises minevikus on olnud väga suuri ja kestvaid jääaegu ning jäävaheaegu. Praegu me elame Kvaternaari ajastul, mis algas pärast Neogeeni ajatut umbes 2,5 miljonit aastat tagasi. Klimaatiliselt on Kvaternaar olnud väga rahutu ja ebastabiilne, jääaegade koguhulka me ei tea. Selgesti eristuvad Holsteini ja Eemi jäävaheaja ning Elsteri, Saale ja Weichseli jääaja setted, mis Eestis kannavad kohalikke nimesid: Karuküla ja Prangli jäävaheaeg ning Sangaste, Ugandi ja Järva jääaeg. 10 000 aastat tähistab Pleistotseeni (jääaja) ja Holotseeni (pärastjääaja) rahvusvaheliselt kokkulepitud piiri. 9 Aluspõhja pealispinna reljeef. Pinnakatte paksus. Liustike teke 10
2-3m/km. Kristallilisele aluspõhjale on settinud kihiliselt alates 600MAT setteid. Lubimuda, savi, liiv. Kõige vanemad on liiv ja savi, vahepeal lubimuda, ja siis jälle liiva- ja savisetted. 600MAT asus eesti ala umbes samal laiuskraadil lõunapoolkeral. Liikumise käigus on aja jooksul muutunud nii setete iseloom, settimise ulatus ja piirkonnad eestis. Umbes 380~30MAT puuduvad eesti aladel setted. Eestis olnud viimase miljoni aastaga 3 jääaega, ja 3 vaheaega(preagu kolmas) 700-400kat elsteri jääaeg siis u 70ka holsteini jäävaheaeg 350-130kat saale jääaeg siis u 10ka eemi jäävaheaeg 120-10kat weicheli jääaeg(max 20kat) Holotseeni jäävaheaeg. 90% setetest pärineb viimasest jääajast, varasemad minemapühitud, ümber settinud. 22 Maateaduste alused I (25.okt) Eesti maavarad.
annaabi.ee 
