tõuseb(http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=204573/interott.pdf). 4.4. Lahustunud hapnik Lahustunud hapniku kontsentratsioon näitab, kui palju gaasilist hapnikku (O2) on vees lahustunud. Vees lahustunud hapnik on eelkõige pärit õhust, kokkupuutel veega õhuhapnik vähesel määral lahustub vees. Osa lahustunud hapnikust moodustab fotosünteesil tekkinud hapnik (http://www.fk.ut.ee/elsee/est/cz_40_hydrology_dictionary.html). Talvedel, mil jääkate püsib pikka aega, ohustab järve hapniku puudus, mis omakordavõib põhjustada veeorganismide , eriti kalade hukkumist. Hapnikusisaldust vees mõjutavad nii inimtegevus kui ka looduslikud protsessid. 12 5. VEE FÜÜSIKALISED PARAMEETRID 5.1. Läbipaistvus (valgus) Läbipaistvust uuritakse Secchi kettaga
Araali meres ning Atlandi ookeani nõos, Vahemere nõos ja Põhja-Itaalias. Laialdaselt on levinud Põhja-Ameerikas, Kesk-Aasias ja Siberis idapoolt kuni Anadõri nõoni (Beringi mere nõgu). (Kottelat & Freyhof, 2007) Puudub ta vaid Issõk-Kuli ja Balhasi järves, Krimmi ja Kaukaasi veekogudes ning Amuuri vesikonnas. (Spanovskaja, 1979) 6 Joonis 2: Haugi levila Euroopas (http://www.fk.ut.ee/elsee/est/pix/pl_04_oak-distribution_pike.jpg) Sigimine Haugid koevad kohe peale jäälagunemist aprillis ja mais. Koelmuteks on enamasti suurveest üleujutatud luhad, kus on rikkalikult taimestikku ja kus vesi on juba mõnevõrra soojenenud. Suurvesi on kudemisel oluline tegur ning veevaestel aastatel jätab suur hulk hauge lihtsalt kudemata. Kudemise ajaks kogunevad haugid gruppidesse, kuhu kuulub üks emaskala ja mitu isast
annaabi.ee 
