Alkeemia vennad
Kas see pole irooniline, et inimesed nagu meie oleme kõige lähemal jumalale?''
''Sa pole jumal.''
''Päike pole ka jumal. See on lihtsalt tükike kõrget temperatuuri. Kui liiga lähedale satud, saad
põletada.
Kogu seda juttu oli Sikk pealt kuulanud nurga tagant. Märkamatta mitte midagi oli keegi talle püstoli
kaelale pannud.
''Ära muretse. Sinu vanem vend ühineb sinuga varsti.'' See öeldud, lasi mees Sikule otse pähe ja tema
kiiver lendas kaugele.
''Vend Elrik, mis sa teed?''
''Need inimesed on jumala vaenlased. See on jumala tahtmine.'' Ja ta sihtis püstoli Steni poole.
Ennem kui ta jõudis vajutada, üllatas teda hääl mis ta selja tagant tuli. Sikk oli püsti tõusnud.
''See üllatas mind.'' Sikk lihtsalt seisis seal peata. Tühi raudruu ja mitte midagi muud. Elrik taganes,
kuid Sten ei maganud seda võimalust maha. Ta võttis Siku kiivri maast ja virutas selle vastu mehe
pead. Elrik kukkus ja Sikk võttis oma pea tagasi