Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid
Eriti suur keelemuutuste vahendaja oli
Rootsi sõjavägi, sest nendega puutusid kokku ka lihtsad taluinimesed. Selleaegsed laensõnad on näiteks friiherra, kindral,
kadalipp.
Eestirootsi – Eestirootsi laenud pärinevad eesti- ehk rannarootslastelt, kes veel Teise maailmasõja eelõhtul elasid kaunis
kompaktselt Lääne-Eesti saartel ja Loode-Eesti rannikul. On neli põhilist eestirootsi murret (vt küsimus 29). Eestirootsi
laenuks peame esmajoomes Eesti rannikualade ja saarte rootslastest elnikelt eesti keelde ülevõetud sõnu. Omaette rühma
moodustavad Tallinna rootslased ja neilt saadud laenud. Neid laene tuleks lahus hoida muudest eesti-rootsi laenudest.
Eestirootsi murretest eesti keelde imbunud sõnad moodustavad suhteliselt kergesti piiritletava laensõnarühma, sest nende
lähtekujuks olnud eestirootsi sõnad erinevad vormildasa enamiku rootsi keele muude murrete ja ka üldkeele sõnade kujust
õige tunduvalt. Eestirootsi sõnad on näiteks hauskar, jaala.