Linnade laienemin ja sisestruktuur
korraldus muutunud. Igas järgmises staadiumis on vanad hooned lammutatud või uuel moel
kasutusse võetud.
Põllumajandusajastu linnas olid avalikud asutused (kirik, kool), teenindus(turg), tootmine ja
elamurajoonid surutud linna kaitsemüüride vahele ja paiknesid segamini. Iseloomulikud olid
kitsad, harilikult ebasümmeetrilised tänavad. Linnad olid antisanitaarsed ja äärmiselt halbade
elutingimustega.
Algul kindlusasulana rajatud linnade elnakie arv ajapikku kasvas ja valgus müüride vahelt
agulitesse. Linnaelanikud eristusid jõukuse järgiheakorralised ja ümberehitatud kivihoonetega
tuumikus elasid kõige jõukamad linnakodanikud, räpastes puitagulistes vaesed tööinimesed.
Tööstusajastu linn kasvas kõige kiiremini. Ärila kasvas nii laiusesse kui ka kõrgusesse.
Varasemad agulid jäid otse ärikeskuse külje alla. Et aga elamuehitus on kulukas, siis agulitesse