Bütsantsi kultuur
Bütsantsis oli õigeusu kirik suures osas allutatud basileusele. Keiser käsutas kiriku suuri varasid ja
nimetas ametisse kõrgvaimulikke. Keiser oli ühteaegu kõrgem kirikupea, peamine ristiusu kaitsja,
ainus seaduseandja ja sõjaväe ülemjuhataja, nõnda ei kehtinud keisri suhtes ka seadused. Keisril
olid siiski ka omad piirangud. Ta pidi arvestama tavade ja traditsioonidega ja tal ei olnud voli oma
tahtmise järgi linnast lahkuda. Uuenduste elluviimistee vastu oli kirik ja tihti võis see lõppeda keisri
troonilt kukutamisega. Keisrinna oli tähtis osa Bütsantsi poliitilises elus, tal oli oma varandus ja
õukond. Keisritroonil võis olla lihtrahvas, seadustega oli aga keelatud olla keiser pimedatel ja
munkadel. Üks suurim ja võimsaim keiser Bütsantsis oli Justinianus, kelle valitsemise ajal saavutas
Bütsants oma võimsuse tipu. (Palamets 1991:15-19)
Keisrilinn Konstantinoopol