Võrdsus ja vabadus anarhistlikus teoorias
kodanikul on oma arvamus, nägemus ja väärtused. Kuidas aga saab moodustuda sotsiaalne
kogum, mis üksmeelel organiseerib riigi rahumeelset toimimist kui indiviidid on nii erinevate
vaadetega? Kas ühiskond oleks suuteline omama sarnaseid kui mitte samasid põhimõtteid, et
saaks toimima selline riigivorm nagu anarhia? Anarhia võimalikkus meis endis ning
ühiskonnas kas see võib olla tõesti võimalik?
Anarhism on mitmeti mõistetav seda nii teoreetilisest kui elluviidavast vaatepunktist. Ka
kõige tuntumatele anarhistliku liikumise pooldajate (Proudhon, Kropotkin, Stirner ja Bakunin)
vahel on osaks saanud terav vastuolulisus, mille kutsuvad esile nende erinevad
maailmakäsitlused.
Tavaelus saab seda vaid filosoofiliselt oletada, missugune oleks meie elu anarhismi vaimus.
See võib tähendada ühele piiramatut vabadust, kus pole absoluutselt kohustusi, pole vaja ehk
õppida, tööl käia ning muretseda materiaalse kindlustatuse pärast. Anarhismi peetakse kui