Prelüüd kommunistlikule tragöödiale
patriootlikud mõtted ning tema eesmärk oli olukord riigis lihtsalt maha rahustada.
6
Valitsusjuhile oli see poliitiline enesetapp, kuivõrd pööras sellega enda vastu seni teda
toetanud paremjõud, vasakpoolsed süüdistasid Kerenskit aga revolutsioonipidurdajatega
kokku mängimises. Nii lakkas valitsus, mille juht oli üritanud otsuseid sügisel kogunema
pidanud Asutava Kogu ellukutsumiseni edasi lükanud, sootuks töötamast (Riasanovsky
1984). Kerenski isiklikke vajakajäämisi on peetud Ajutise Valitsuse kukkumise
peapõhjusteks (Volubev 1997). McCauley (2008) tituleerib valitsuse nõrkuse ja
ebakompetentsuse suisa legendaarseks. Nad olnuks justkui iseenda suurimad vaenlased.
Kuna juulirahutused viisid bolsevike arreteerimisteni, said nad rahvale paista kui grupp,
kes oli kannatanud (mitmete arvates ebaõiglaselt). Rahva teadvusse tekkis neist pilt kui