Ärkamisaeg ja Eesti esimesed mittekutselised heliloojad
1871. aastal lõpetas Valgas Janis Cimze seminari ning suundus Peterburi, kus
tegutses õpetajana Anna kiriku saksa koguduse koolis. 1874. aastal astus Saebelmann
esimese eestlasena Peterburi konservatooriumi C. van Arcki klaveriklassi. Õppis seal
ainult ühe aasta, misjärel pöördus tagasi Karksi ja asus tööle kooliõpetajana. 1880.
aastast töötas Paistus kihelkonnakooliõpetajana ja köster-organistina. Etendas suurt
osa Viljandimaa muusikaelus: esines organisti, pianisti ja t¹ellistina, andis
klaveritunde (õpilane Juhan Aavik), asutas suure meeskoori, juhatas maakondlikke
laulupidusid.
Saebelmanni vähene looming koosneb peamiselt koorilauludest, millest enamus ei
erine palju saksa liedertafellikest lauludest. Need on vähenõudliku harmooniaga
lihtsad salmilaulud, mistõttu võitsid suure populaarsuse omaaegsete kooride
repertuaaris. Heliloojale on omane loodus- ja armastuslüürika, kirjutanud ka üksikuid
patriootilisi laule
annaabi.ee 
