2. Vegetatiivne raku elutalitluse juhtumine ja selle realiseerimine toimub ensüümide abil. Enamikes rakkudes täidab üks tuum mõlemat funktsiooni. Erandiks on kingloom, kellel on 2 tuuma, kusjuures diploidne mikrotuum osaleb paljudes protsessides, polüploidne makrotuum aga kontrollib elutalitlust ja tegevust. Tuuma mõõtmed ja kuju korreleeruvad rakkude, kus nad asuvad mõõtmetega. Keskmiselt on tuuma Ø 5-10 µm ja maht kuni 100µm³. Enamasti on tuumad kujult ümarad, elliptsoidsed, lindudel käävjad. Kõige suuremad munarakkudes. Teatud juhtudel võib tuum olla väga ebakorrapärase kujuga (iseloomulik kasvajarakkudele, et suurendada kontaktpinda). Tuuma/tsütoplasma on 1/5 1/10 somaatilistes rakkudes; sugurakkudes moodustavad erandi: spermatosoidides on suhe 1/1 ja munarakkudes 1/1000. Paljutuumsete rakkude tekke põhjuseks on endomitoos st. on toimunud tuuma jagunemine, kuid ei ole järgnenud tsütoplasma jagunemist
2. Vegetatiivne raku elutalitluse juhtumine ja selle realiseerimine toimub ensüümide abil. Enamikes rakkudes täidab üks tuum mõlemat funktsiooni. Erandiks on kingloom, kellel on 2 tuuma, kusjuures diploidne mikrotuum osaleb paljudes protsessides, polüploidne makrotuum aga kontrollib elutalitlust ja tegevust. Tuuma mõõtmed ja kuju korreleeruvad rakkude, kus nad asuvad mõõtmetega. Keskmiselt on tuuma Ø 5-10 µm ja maht kuni 100µm³. Enamasti on tuumad kujult ümarad, elliptsoidsed, lindudel käävjad. Kõige suuremad munarakkudes. Teatud juhtudel võib tuum olla väga ebakorrapärase kujuga (iseloomulik kasvajarakkudele, et suurendada kontaktpinda). Tuuma/tsütoplasma on 1/5 1/10 somaatilistes rakkudes; sugurakkudes moodustavad erandi: spermatosoidides on suhe 1/1 ja munarakkudes 1/1000. Paljutuumsete rakkude tekke põhjuseks on endomitoos st. on toimunud tuuma jagunemine, kuid ei ole järgnenud tsütoplasma jagunemist
annaabi.ee 
