Kirjandus- ja teatriteaduse alused
teaduslikud skeemid, mis võivad aga varjata teksti ainulaadsuse. Rõhutas esteetika
autonoomsust. Samal põhjusel eitasid üldise kirjandusloo võimalikkust vene
vormikoolkonna ja angloameerika uuskriitika koolkonna esindajad.
Uuskriitika arenes 1920-50.aa Inglismaal ja USAs. Kirjandusloo mudeldamise
asendasid nad immanentse/tähelepaneliku lugemisega. Kirjandus eksisteerib
väljaspool aega ja selles mõttes on kõik autorid kaasaegsed. Viidati Th. S. Elliotile:
poeetilise teksti kirjutamine ei ole seotud oma tunnete väljendamise vaid hoopis oma
emotsioonide varjamisega. Tunne on tihendatud sümboliks. USA kirjandusteadus on
julgem ja lohakam kui Euroopa oma, samuti ei olnud USAs strukturalismi, millelt
hüpati kohe üle poststrukturalismi.
Vene formalistid ja hiljem Tsehhi ja Prantsuse strukturalistid kritiseerivad
tüpoloogilist ja evolutsioonilist kirjanduslugu. Kirjanduslik tekst ei taandu
biograafiale ega ajaloolisele kontekstile. R