1968 sai Bermuda endale põhiseaduse, sisemise omavalitsuse ja parlamendi. 1684 kuulutati saarestik ametlikult Inglismaa valduseks, seal hakati kasvatama tubakat. Tööjõuks toodi Aafrikast neegerorje. Praegune halduskeskus Hamilton on asutatud 1790. Maa ja muude loodusvarade vähesuse tõttu on peamised tegevusalad olnud kala ja muude mereloomade müük, soola tootmine ja laevaehitus. Suurbritannia rajas sinna 19.sajandil suure mereväebaasi ja ellingu. Asendi strateegilise tähtsuse tõttu paiknes saartel 1941-1945 USA mere- ja lennuväebaas. 20.sajandil kujunesid saared oluliseks turismi- ja puhkamispiirkonnaks ning jõukaks rahanduskeskuseks. Halduskord Põhiseadus jõustus 1968, seda on mitu korda muudetud. Suurbritannia monarhi esindab kuberner. Välissuhteid ja maa kaitset korraldab Suurbritannia. Kohalik seadusandlusorgan on kahekojaline parlament. Senati 11 liiget nimetab kuberner,
juuni 1916. Nii kiiresti siiski ei läinud ning alles 29.aprillil toimunud nõupidamise käigus valiti pakkumiste seast välja Taani firma Christiani & Nielsen poolt esitatud projekt (projekti juhiks Herluf Trolle Forchhammer ja konstruktoriks Sven Schulz), mis nägi ette kolme koorikbetoonist kuplit põhiplaaniga 50 x 100 meetrit. 9. juunil valiti ehitajaks samuti firma "Christiani & Nielsen", kellel oli teatav eelisasend, sest omas Peterburis oma esindust ning oli tegev ka Noblessneri ellingu ehitamisega. 5. juulil 1916.a. alustati, siis juba ametlikult Tallinna Vesilennujaamaks nimetatud objektil tegelike ehitustöödega ning paralleelselt angaaridega käis ka sadamamuulide rajamine. 13.10.1917 tuli käsk seoses sõjategevusega ehitustööd lõpetada aga õnneks olid angaarid selleks ajaks peaaegu valmis (puudusid suured lükanduksed, kaldtee lennukite veeskamiseks ja põrandal polnud laudadest katet) 1918.a
juuni 1916. Nii kiiresti siiski ei läinud ning alles 29.aprillil toimunud nõupidamise käigus valiti pakkumiste seast välja Taani firma Christiani & Nielsen poolt esitatud projekt (projekti juhiks Herluf Trolle Forchhammer ja konstruktoriks Sven Schulz), mis nägi ette kolme koorikbetoonist kuplit põhiplaaniga 50 x 100 meetrit. 9. juunil valiti ehitajaks samuti firma "Christiani & Nielsen", kellel oli teatav eelisasend, sest omas Peterburis oma esindust ning oli tegev ka Noblessneri ellingu ehitamisega. 5. juulil 1916.a. alustati, siis juba ametlikult Tallinna Vesilennujaamaks nimetatud objektil tegelike ehitustöödega ning paralleelselt angaaridega käis ka sadamamuulide rajamine. 13.10.1917 tuli käsk seoses sõjategevusega ehitustööd lõpetada aga õnneks olid angaarid selleks ajaks peaaegu valmis (puudusid suured lükanduksed, kaldtee lennukite veeskamiseks ja põrandal polnud laudadest katet) 1918.a
annaabi.ee 
