Onomastika, nimekorraldus
perekonnanimesid, võttes mõnevõrra aluseks kohanimede eestikeelsuse
kindlakstegemise korra (RT I 1997, 65, 1098).
Perekonnanime eesti- või võõrkeelsust saab määrata mitme tunnuse järgi:
1. Leksikaalsete tunnuste järgi on eestikeelsed nimed need, mis sisaldavad
äratuntavalt mõne eestikeelse sõna vormi, näiteks Kask, Tamm, Lepikult,
Mäeumbaed, Jõeäär. Niisamuti on võõrkeelsed need nimed, mis sisaldavad
mingi võõrkeelse sõna vorme, näiteks Birk, Eichenwald, Ellerrode
(saksakeelsed nimed), Berezovski, Poddubnõi (venekeelsed nimed),
Järvenpää, Kettunen (soomekeelsed nimed).
2. Ortograafiliste tunnuste järgi on eestikeelsed nimed need, mille kirjutusviis
ja hääldus on kooskõlas eestikeelsete sõnade ortograafiaga, näiteks Jürine,
Martna, Lugus. Võõrkeelsete nimede tunnuseks on võõrtähtede esinemine,
näiteks Cederberg, Ericsson; samuti kirjapildi ja häälduse lahknevus (eesti