Heino Eller (1887-1970 )
omanäolise harmooniaga. Elleri loominguperioodid, mille vaheldumine tõi kaasa ka
muutuvat, mahuvad ilusasti kümnendaastatesse -- Tartu-eelne periood kestab kuni 1920.
aastani, Tartu periood mahub aastatesse 1920-1940 ja sealtpeale algab juba viimane ning
kõige pikem Tallinna periood, 1940--1970.
Looduselamused võisid pakkuda Ellerile vaid teoste sünniimpulsse. Jah, just tertsilisus
on põhiline värvuste allikas muusikas. Tertsakordika valdkonnas ootas Elleritki ees veel palju
rõõmupakkuvaid leide. Kahtlemata on Elleri muusikal omadusi, mis ei lase kõiki selle
sisemisi rikkusi kohe esimesel kuulamisel tajuda. Tekib vajadus korduvalt kuulata, et rõõmu
tunda uutest avastustest. Ellerile oli omane mõttetihe väljendusviis. Ellerile väga omaseks
väljendusmeediumiks kujunes keelpillikvartett. See ei anna tunnistust ainuüksi tema
viiulilembusest, vaid ka kammerlikust mõttelaadist. Iga pill mõtleb oma mõtte lõpuni, jõuab
annaabi.ee 
