Meisterlik on ka konservatooriumi ajal valminud romantilisest hoost kantud Trio nr 1 viiulile, tsellole ja klaverile (1931). Eugen Kapp on oma muusikas sageli taotlenud piltlikku väljendust, see iseloomustab ka omal ajal väga populaarset klaveripalade tsüklit "Tallinna pildid". Oma parimates töödes ilmutab Eugen Kapp ergast värvimeelt ning huvi 20. sajandi muusika vastu. Kapp on ise öelnud, et õppis väga palju eesti muusika klassikutelt Mart Saarelt ja Heino Ellerilt esimeselt eesti rahvaviiside julget ja omapärast kasutamist, teiselt uudseid väljendusvahendeid. Kapi kolmest sümfooniast on kõige huvitavam Kolmas, alapealkirjaga "Kevadine" (1964), mis on valminud eesti muusika 1950. aastate II poolel alanud helikeele uuenemise hoovuses.
Tempo aeglane ja voolav. o Allegro.Pala väga kiire tempoga ja sujuva meloodiaga. Eelviimaseks esitajaks osutus Sten Lassmann. Teos kandis pealkirja Prelüüd nr 5 cis-moll, 1.vihik ja selle heliloojaks oli Heino Eller. Selle teose tegi eriliseks väga ilus meloodia ja sujuv rahulik tempo, mis mulle väga meeldis. Kuid sellega, see teos ei piirdunud, vaid vastupidi teos muutus aina kiiremaks ja aina intesiivsemaks muutus tempo ja meloodia.Teine teos samuti Heino Ellerilt kandis pealkirja "Kellad". Teose meloodia oli pehme ja voolav. Tempo oli kooskõlas meloodiaga.Kolmas teos Tokaata h-moll meeldis mulle väga. See oli tõesti väga energiline ja võimas. Emotsiooni rikas meloodia ja omapärus kaunistasid seda teost väga palju. Nüüd oli aeg käes, kus lavale tulid kaks viimast esinejat. Rein Rannap ja Mihkel Mattisen. Nende esimeks looks oli Rein Rannapi teos "La Defensei Suur Kaar". Rütmikas teos ja hüpleva meloodiaga, kuid väga tavaline
annaabi.ee 
