Heino Eller (1887-1970 )
...........................................................................12
Kasutatud allikad .........................................................................................13
2
Sissejuhatus
Meis igaühes on midagi püsivat ja midagi muutuvat. Püsiv on kas või iseloom ja
käekiri, helilooja puhul -- talle ainuomane ütlemisviis muusikas. Ega Heino Ellergi ole erand.
Kõneldes tema puhul püsivast, nimetagem temagi ütlemisviisi ja rõhutagem selle
rahvuslikkust. Oli Eller kui tahes puhtakujuline instrumentalist, temagi instrumentaalse
mõtlemise ja kõneintonatsiooni vahel võis toimuda süntees. Süntees avaldub veel teisegi
nurga alt -- rahvaviis ühelt poolt, helilooja kujutlus, õigemini nägemus sellest, teiselt poolt.
Nagu on Elleri juures enamasti kõik tasakaalus, nii on ka polüfoonia tasakaaluseisundis tema
omanäolise harmooniaga
annaabi.ee 
