Taimede ja loomade kohastumine kõrbes. Taime nimi Kohastumise kirjeldus 1. Mehhiko Juurtest valgub välja aine, mis mürgitab ümbruse mulda kreosoodipõõs ja teised taimed ei kasva ellel maaalal. (seda tõestab see, as et taime isendite vahel on kindela suurusega vahemaa). Taime kudedes asuvad lendavad keemilised ained, mis peletavad rohusööjaid. 2. Okotillid Taim kasutab ära vihmaperioode. Vihmaperioodil kasvatab taim andale lehed, milles hakkab toimuma fotosüntees mille käigus taim varub endale glükoosi. 3
nad kirjutatakse täishäälik ühe tähega. Sõnades mul, sul, tal, kirjutatakse l ühe tähega. Lause algab suure algustähega. See on minu kodulinn. Lapsed õpivad koolis. Kõik nimed ja kohanimed kirjutatakse suure algustähega. Minu kodulinn on Valga. Mina, Tiina ja Mati läheme Tartusse teatrisse. Kõik ametinimetused, sugulaste-, tuttavate-, loomade-, lindude nimetused kirjutatakse väikese algustähega. Mulle meeldib meie gümnaasium. Minu onu Antsul on kass Mirri ja tädi Ellel koer Pontu. Talveks lendavad ära pääsukesed, kured, haned. Sõna ja silbi alguses kaashääliku ees ning sõna või silbi lõpus kirjutame i isa, ilus, igav, imestama tõi, võti, appi, Mari Sõna ja silbi alguses täishääliku ees kirjutame j jalg, jõgi, Jüri, jookseb pa/ja/tab, kir/jel/dab, ko/ju, har/ju/tus
A n tisü m m eetrilis ek s , kui iga (a,b) R ja (b,a) R korral alati a= b ei tohi olla s ümmee tri lis i paare T ran s itiivs ek s , kui iga (a,b) R j a (b,c) R korral ka (a,c) R R efleks iivne on näiteks samas us relats ioon. D ef: relats ioon i, m is on ref lek s iivn e, s üm m eetrilin e ja tran s itiivn e n im etatak s e ek vivalen ts ik s . S amas us rel ats ioon s uvalis el hulgal A on ka ekvivalents ir elats ioon s ellel hulgal. N äide: O lgu hulgaks A täis arvude hulk j a olgu n pos itiivne täis arv. D efineeri me relats iooni R nii, et ta kehtib kahe täis arvu a j a b vahel paraj as ti s iis kui nende arvude (mõle ma te) jääk jagamis el arvuga n on s ama. S elline relats ioon on ekvivalen ts . H ulgateooria tões tataks e, et hulgal A mä äratud ekvivalents j agab hulga A klas s ideks mis omavahe l ei lõiku j a katavad kogu hulga A. S amas s e klass i kuuluvad elemendid on omavahe l ekvivalents ed
S üm m eetrilis ek s , kui iga (a,b) R korral alati ka (b,a) R A n tisü m m eetrilis ek s , kui iga (a,b) R ja (b,a) R korral alati a= b T ran s itiivs ek s , kui iga (a,b) R j a (b,c) R korral ka (a,c) R R efleks iivne on näiteks samas us relats ioon. D ef: relats ioon i, m is on ref lek s iivn e, s üm m eetrilin e ja tran s itiivn e n im etatak s e ek vivalen ts ik s . S amas us rel ats ioon s uvalis el hulgal A on ka ekvivalents ir elats ioon s ellel hulgal. N äide: O lgu hulgaks A täis arvude hulk j a olgu n pos itiivne täis arv. D efineeri me relats iooni R nii, et ta kehtib kahe täis arvu a j a b vahel paraj as ti s iis kui nende arvude (mõle ma te) jääk jagamis el arvuga n on s ama. S elline relats ioon on ekvivalen ts . H ulgateooria tões tataks e, et hulgal A mä äratud ekvivalents j agab hulga A klas s ideks mis omavahe l ei lõiku j a katavad kogu hulga A. S amas s e klass i kuuluvad elemendid on omavahe l ekvivalents ed
annaabi.ee 
