Meeleelundid
üksikomaduste kohta ning tekib siis, kui mingi ärritaja mõjub otseselt
meeleelundile.Aistingud on jaotatud meelte järgi nägemis-,kuulmis-,haistmis-,maitsmis-
ja kompe- ehk puuteaistinguks.Tänapäeval eristatakse ka temperatuuri-,tasakaalu-,valu-
jt aistinguid.Iga meeleelund on spetsialiseerunud kindlat liiki ärritajate vastuvõtuks ehk
siis iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele.Silmal on põhiärritiks teatud
sagedusega elktrolained, kõrval teatud sagedusega helilained.Mõlemad meeldeelundid
võivad reageerida ka muudele ärritustele (puudutamisele).Aistingu laadi ei määra mitte
ärritaja, vaid meeleelund, mida ärritatakse.
Aistingu teke
Aistinud tekivad anulüsaatorite vahendlusel.Anulüsaator-närvisüsteemi osa, mis võtab
vastu väliskeskkonnast ja organismist tulevaid ärritusi ning selles toimub nende analüüs
ja süntees. Analüsaator koosneb kolmest osast:
annaabi.ee 
