Jazzmuusika
tantsu-jazzist keerulisemat muusikute-muusikat nimega bebop. Bebop oli mõeldud
kuulamiseks ning seal kasutati kiiremaid temposi ja rütmilist segunemist. Kuue- ja
seitsmekümnendatel sai jazz mõjutusi Ladina-Ameerikast, eriti Brasiiliast. Põhilist mõju
senisele jazzmuusikale avaldasid Brasiiliast tulnud samba ja bossa-nova. Seitsmekümnendatel
hakati omavahel siduma jazzi ja rokki ning tekkis mida nimetati jazz fusion-iks. Selle
jazziliigi tekkimisega võeti jazzmuusikas kasutusele elktripillid ja rokilikud rütmid. Selle
ajastu suurimaid eestvedajaid oli mustanahaline trompetimängija Miles Davis.
Kaheksakümnendatel jagunes jazzi kuulajaskond kaheks vanemad inimesed eelistasid
traditsioonilist jazzi ning ülejäänud, kes ootasid midagi uut. Selle tulemusena tekkisid smooth
jazz,mis oli palju aeglasem kui tavaline, ja jazz-räpp. Üheksakümnendatel domineeris jazz-
räpp ning sellest arenes välja hip-hop. Lisaks tekkis ka kaks raskema varjundiga zanrit :
punkjazz ja jazzcore
annaabi.ee 
