Eesti kirjandus 20.sajandi alguses
kaotatud kodumaa inspireerisid teda sõnastama oma tundeid tihedas ja sisendusjõulises värsis.
Eelkõige paistavad tema loomingus silma armastusluuletused ja isikliku tundetooniga
isamaalaulud.
,,Amores" 1917
,,Käoorvik" 1920
,,Hõbedased kuljused" 1920
,,Talihari" 1920
,,Maarjamaa laulud" 1927
,,Esivanemate hauad" 1946.
Betti Alver
Kirjutas peamiselt luulet ja ka poeeme. Tegeles ka tõlkimisega(Jevgeni Onegin).
Sündis 23. Novembril 1906. Tema esialgseks nimeks oli Elisabe-Vilhelmine, hüüdnimeks Betti.
Lugema õppis ta vanema venna kõrvalt. 1914 asus erakooli õppima, samal aastal ka Tartu Puskini
nimelisse gümnaasiumi. 1918 Eesti Noorsoo kasvatuse seltsi tütarlastegümnaasiumi
humanitaarharus.
Unistas saada näitlejaks ja õppis klaverimängu. Gümnaasiumi lõpetas ta 1924. Aastal. Peale seda
Tartu ülikooli filosoofiateaduskonda. 1927 koondus ta tähelepanu kirjanduslikule loomingule.
Tutvusid Heiti Talvikuga ningg abiellusid 1937