Karl Suure elulugu
Just tema
haavatavas inimlikkuses peitus tema lunastusakti suurus."
Karli eesistumisel mõistis sinod selle õpetuse kui ketserliku hukka. 794. aastal, suurel Frankfurdi
sinodil, mis veel kord käsitles adoptiaanluse hereesiat, pidas Karl sellel tema jaoks nii tähtsal teemal
sissejuhatava kõne. Astuuria abt Beatus Liebanast, kes oli sel teemal kirjavahetuses Alkuiniga ja
kindel frankide toetuses, tungis selle ketserluse pärast metropoliit Elipandile Toledost teravalt
kallale. Ka Karl ise ei jätnud põhjalikus kirjas Elipandile oma seisukohta avaldamata ning teda
ketserluse ja hereesia eest hoiatamata. See kiri näitab selgelt, kui tähtsaks pidas ta usuküsimusi ning
et ta tundis end isiklikult vastutavana katoliku õpetuse ja ühtsuse eest.
Aacheni sinodil aastal 800 võeti adoptiaanlik hereesia veel kord vaatluse alla.
Päevi kestnud diskussiooni lõpul tunnistas Felix Urgelist end lööduks. Ta tõmbus vaikides kogu