Trankvillisaatorid
hüpotaalamises.Terapeutilistes annustes mõjustavad trankvillisaatorid ajutüve
retikulaarformatsiooni ja ajukoore aktiivsust minimaalselt.Märgatav võib see tome olla eakatel
patsientidel.Vanuritel pärsivad bensodiasepiini derivaadid esimestel päevadel juba väikestes annuste
orientatsiooniaktiivsust,tähelepanu,motoorset aktiivsust (kukkumised)ja mälufunktsioone.Eakad
patsiendid taluvad trankvillisaatoreid halvasti.Seoses maksa ensümaatilise alanemisega pikeneb
tunduvalt aeglaselt elimineeruvate trankvillisaatorite poolväärtusaeg ja väheneb kliirens.Selline
iseärasus võib mõjutada oluliselt trankvillisaatotite põhitoimet eakatel ja põhjustada tõsiseid
tüsistusi.
On tähelepanekuid, et noortel patsientidel areneb tüsistusi 5%-l, eakatel 40%-l bensodiasepiini
derivaatide kasutanuist.Sagedasemad trankvillisaatorravi kõrvalnähud ja tüsistused vanuritel on
ortostaatiline hüpotensioon, tahhükardia, ajuvereringehäired, mälu ja intellektihäirete süvenemine,