Eesti kultuurilugu
juurdus lõunapoolses Eestis paljudeks sajanditeks, osutades kristluse vaevalisele omaksvõtule
kohaliku elanikkonna poolt. Kuigi kalmistud jäid väljapoole kirikaedu ning neisse maeti surnuid
koos mõningate panustega ja mõnikord isegi põletatult, oli inimeste ettekujutuses hauatagusest
elust toimunud siiski oluline muutus. Lisaks matmiskombestiku erinevusele maeti kristlikesse
külakalmistutesse kõik kohalikud elanikud, mitte üksnes eliitperekonnad, nagu oli olnud tavaks
paganlikul ajal.
Ristiusu omaksvõtt Eesti eri piirkondades
Tingituna kristianiseerimise vägivaldsest iseloomust, on Eesti ajalooteaduses olnud üldiselt
tavaks rõhutada kõigi eestlaste tugevat vastuseisu ristiusule. Sellise arvamuse taga heiastub
ühtlasi ka ettekujutus siinsest suhteliselt egalitaarsest ühiskonnast 13. sajandi alguses. Viimastel
aastatel on mitmed uurijad jõudnud siiski seisukohale, et tegemist on mõneti ebaõige üldistusega.
annaabi.ee 
