KAS ELIITKOOLID ON EETILISED? Kool on koht, kus omandada teadmisi. Kõigil lastel peaksid olema võrdsed võimalused haridusele. Ometi on välja kujunenud niinimetatud eliitkoolid. Mis vahe on eliitkoolil ja tavalisel koolil? Olles ise lõpetanud põhikooli väikeses maakoolis, baseeruvad minu teadmised eliitkoolidest põhiliselt meedias kajastatule. Vahe on kindlasti õpetamise tasemes. Eliitkoolides töötavad reeglina vaid parimad õpetajad, sest eliitkoolid saavad endale seda lubada. Eliitkoolil on ka vabadus valida endale parimaid lapsi. Kas on õige, et juba enne esimesse klassi astumist on mõned lapsed tõstetud teistest kõrgemale? Loomulikult soovib iga lapsevanem oma lapsele parimat, kuid kus on piirid? Eliitkoolidesse saamiseks tuleb läbida katsed
Ma ei arva, et koolivorm muudab haridusasutuse mingiks karistusasutuseks, pigem vasupidi. Koolivormi kandmine aitab välistada õpilaste kihistumist, et kes on rikkad ja kes on vaesed. Vaesemate perede lapsed ei pea kannatama oma odavamate riiete pärast ega erine rikkamate perede lastest. Samuti kui lapsel on koolivorm, siis peab ta ka väljaspool kooli oma kooli esindama ning viisakalt ja väärikalt käituma. Paljud tavakoolide õpilased arvavad, et eliitkoolidest kasvavad välja ülbed inimsed, kes peavad ennast teistest paremateks, kuna nemad on lõpetanud teistega võrreldes parema kooli. Nii see sugugi ei ole. Pigem on selline asi kinni inimese iseloomus. On muidugi selliseid inimesi, kes peavad ja tahavadki olla teistest paremad, aga selliseid inimesi leiab igast koolist, mitte ainult eliitkoolidest. Seega arvan, et selline suhtumine on täiesti väär.
Haridusreform peab tuginema usaldusele Mailis Reps ,,Postimees" 25. november 2009 Arvamuslugu räägib haridusreformist, mis plaanib kaotada väiksemad gümnaasiumid ja teha Tallinna nn eliitkoolidest ainult gümnaasiumid. Mailis Reps peab probleemiks seda, et ei soovita arvestada, mis on hariduse eripära Eesti erinevates koolides ja piirkondades. Ta väidab, et osa nendest inimestest, kes on selle reformi loonud, on hariduskauged. Kui kuulataks omavalitsusi ja õpetajaid, poleks kunagi midagi sellist loodud, sest kui see reform hakkab toimima, jääb Eestisse umbes kümme gümnaasiumi. Mailis Reps peab lahenduseks seda, et kõike püütakse säilitada nii nagu see on
erinevaid andeid. Selle põhjal võib öelda, et iga laps on milleski andekas - olgu see siis matemaatiline või lingvistiline andekus, muusikaline, ruumiline, kinesteetiline või naturalistlik võimekus, oskus ennast analüüsida ja eesmärgistada või eriline tundlikkus teistega suhtlemises. Mida hakata peale nende annetega, kes elavad näiteks Alutaguse metsade vahel või Läänemaa rabade keskel, kaugel Tartu, Tallinna ja Narva eliitkoolidest? Kas nad lähevad riigile lihtsalt kaduma? Võtmesõna on siin õpetajakoolitus. Mida enam õpetaja teab andekuse fenomenist ja andekate laste hariduslikest erivajadustest, seda suurem on lootus, et meie kullavara võimaluste puudumise tõttu ei kuhtu. Millega ise koolipõlves tegelesite? Mis olid lemmikained ja kui palju oli selles ,,süüdi" õpetaja? Kas soovitate ka andekamatel tütarlastel reaalaineid õppima minna?
annaabi.ee 
