tüüpi parteid, mille alusideoloogia pole enam nii kergesti määratlevad - neid nimetatakse populistlikeks parteideks, kes väidavad end esindavat kogu rahva, aga mitte mõne klassi huve. Niisugustes oludes tuli lahti öelda senisest massipartei taktikast, mille taotlus oli saada võimalikult palju liikmeid. Populistide tüüpiliseks jooneks on saanud bürokraatia ja valitsemisinstitutsioonide materdamine. 20. sajandi viimasel veerandil hakkasid erakonnad rohkem keskenduma eliitidevahelisele lobitööle. Valijahäälte võitmisega sama oluliseks on muutunud läbirääkimine teiste erakondadega võimu jagamise ja valitsemise põhimõtete üle. Nagu ärinduses sõlmivad firmad vastastiku kasulikke kokkuleppeid, nii sünnib see täna ka poliitikas. Kuna vasak- ja parempoolsus on teineteisele lähenendu, sobituvad ka erineva ideoloogilise taustaga erakonnad kergemini ühte valitsusse. Eesti erakondade asetus vasak- parempoolsuse skaalal
Jahtides igat valijahäält, jagati lubadusi kõikidele, kuigi nende täitmine ei saanudki olla reaalne. Populistide tüüpiliseks jooneks sai ka bürokraatia ja valitsemisinstitutsioonide materdamine. Propageeriti valitsemiskulude kärpimist ja „lihtsat riiki”. Väidetavalt korrumpeerunud ametnikele vastandati õilis erakonnaliider, kes suudab täita lihtinimeste soove ja unistusi. 20. sajandi viimasel veerandil hakkasid erakonnad rohkem keskenduma eliitidevahelisele lobitööle. Valijahäälte võitmisega sama oluliseks on muutunud läbirääkimine teiste erakondadega võimu jagamise ja valitsemise põhimõtete üle. Nagu ärinduses sõlmivad firmad vastastiku kasulikke kokkuleppeid, nii sünnib see täna ka poliitikas. Kuna vasak- ja parempoolsus on teineteisele lähenenud, sobituvad ka erineva ideoloogilise taustaga erakonnad kergemini ühte valitsusse. 5.3 Eesti erakondade asetus vasak- parempoolsuse skaalal
annaabi.ee 
