Eliidi teooriad eliidita ühiskonna võimalikkusest
piiritletuteks, andmata head ülevaadet ühiskonnas tegelikult eksisteerivatest klassidest. Sel
põhjusel tõstis pead 20. sajandi poolel funktsionalistlik pluralistlik eliidikäsitlus, mis leiab, et
eliit on vajalik ja asendamatu (Hartmann 2007), kuid ei ole sisemiselt alati nii ühtne, kui seni
arvatud.
Mannheim toob eliiditeooriatesse meritokraatia mõõtme kui eliidi kujunemise vahendi ning
eristab kolm eliidigruppi: poliitiline ja organisatsiooniline eliit; intelligents ja kunstieliit;
moraalne ja religioosne eliit. Esimesed kaks eliiti esinevad äris, administratsioonis ja
poliitikas, kus nad on vastutavad erinevate soovide integreerimise eest. Ülejäänud nelja
ülesanne on arendada teadust ja kultuuri. Eliiti loetakse avalikkuse jaoks asendamatuks.
Avatud ja demokraatlik massiühiskond peaks kasvatama ka eliiti, omades ligipääsu viimasele.
annaabi.ee 
