Uuel ülikoolil aga plnud raha,et maksta stipendiumit.Kuid oli olemas ühiselamu kus polnud vaja maksta elamispinna,kütte ja valgustuse eest.Abelile sellest ei piisanud,sest tal polnud mitte mingisugusei vahendeid elamiseks.Mõned ülikooli prifessorid hakkasid maksma Abelile stipendiumit oma taskust,et säilitada teadusele seda haruldast annet. Juunis 1822 sooritas Abel kõik ettevalmistuseksamid ja omandas aunimetuse. Enne ülikooli avamist Norras keegi õieti ei tegelenud teadusega.Nüüd elgus,et teadusliku tegevuse avardamisega seoses on vaja luua ajakiri.Uus loodusteaduslik ajakiri hakkas ilmuma 1823.aasta algusest.Abeli esimesed artiklid polnud teaduslikult eriti väärtuslikud.Kuid talvel 1822/23 kirjutas ta töö,mida tuleb pidada tema suurimaks saavutuseks.Kahjuks kadus see jälitult.Ülikooli kollegiumi istungi protokollis oli kirjutatud:Üliõpilane Abel tutvustas oma artiklit mille eesmärgiks on leida meetod võimaldamaks kontrollida suvalise
Laengukandjate liikumise kaasneb magnetväli. Faraday katsetulemustele vastas jaatavalt soti füüsik. J.C.Maxwell. Faraday näitas,et magnetvälja muutumisel tekib pööriselektriväli sõltumatult muutuse päritolust. Maxwell oletas, et ka magnetväli võib tekkida elektrivälja muutumise tagajärjel sõltumatult muutuva elektrivälja päritolust. See oletus tähendas elektri ja magnetvälja vaatlemist ühtsena.,seda nim Maxwell elektromagnetismiks. Maxwelli katse leidis kinnitust ,kuis elgus ,et muutuva elektrivälja levik toimub tõepoolest magnetvälja vahendusel. Vahelduvavoolu läbiminekul esineb kondensaatori mittejuhtivas vahemikus magnetväli,mille jõujooned parempoolsete pööristena ümbritsevad elektrivälja muutumise suunda.Kuna elektrivälja jõujooned kondensaatoris on suunatud ühelt plaadilt teisele ,siis on nii suunatud elektrivälja tugevuse muut E.Tugeneva elektrivälja korral on väljatugevuse muut välja endaga samasuunaline ning nõrgeneva välja korral
annaabi.ee 
