Ainekursuse “Folkloristika alused” kordamisküsimused eksamiks (2015)
erinevaid luuleteoseid, mis sõnastuses väga sarnased olid. Väga palju kasutati
rändava järve motiivi, seda ka läti luules. Näiteks üks lugu, kus noormees vandus
truud armastust neiule, et enne kaob järv kui et tema petab. Järv sai pahaseks ja
lendas teise kohta (ei tahtnud, et tüdruk usub valelikku noormeest).
1. Esimene neist on anonüümse autori luuletus pealkirjaga „Haldjatütar. Eesti
muistend” („Die Elfentochter. Eine estnische sage, mis põhineb juba Beiträges
avaldatud nn „salme laulul” – see on hiljem „kalevipojast” tuntud salme
kosimislugu: kanamunast koorunud neiule tulevad kosja päike, kuu ja täht, kelle
seast salme valib viimase. kui Beiträge salme on üsna maist päritolu – ta sünnib
kanast –, siis saksakeelses luuletuses on salme haldjatütreks „germaniseeritud”:
olles taevalikku päritolu, läheb ta tähele mehele, minnes tagasi taevalaotusse ja