RALPH WALDO EMERSON
Igasugune ühendus on
kompromiss, ja mis veel halvem kui need kaunid loomused üksteisele lähenevad, siis läheb
kaduma nende ilusaim õis, selle hõrk aroom. Milline lakkamatu pettumus on küll tegelik
seltskond, isegi vooruslike ja andekate seltskond! Kui kohtumine pika etteplaanitsemise järel
teoks saab, leiame end peagi, otse sõpruse ja mõtte kõrgeimal harjal, paratamatult piinatuna
tõrjuvaist müksudest, äkilisest kohatust apaatiast, vaimukuse- ja elevusehoogudest. Meie võimed
veavad meid alt, ja mõlemad osapooled leiavad kergendust üksindusest.
Ma peaksin seisma iga suhte kõrgusel. Ei ole tähtis, kui palju mul on sõpru ja kui sisukas
on mu silmis vestlus igaühega neist, kui leidub üks, kellega ma ei tunne end võrdsena. Kui ma
olen väärituna taandunud ühest võistlusest, saab kogu rõõm, mida ma leian kõigist teistest,
madalaks ja argpükslikuks. Ma peaksin end lausa vihkama, kui kasutaksin siis oma teisi sõpru
pelgupaigana.