Elevant
Kõige suurem elevant oli
pliotseenis elanud 5 m kõrgune lõunaelevant [1]. Loomadel on mitmeti talitlev lont, võhad ja väga
hõreda karvkihiga nahk. Ainult mammuti keha oli kaetud pika ja suhteliselt tiheda punakaspruuni
karvastikuga.
Elevandid põlvnevad miotseenis ja pliotseenis elanud perekonnast Primelephas, mille nimi tähendabki
esimest elevanti. Need loomad olid tänapäevastest elevantidest väiksemad ja neil oli neli võhka,
kummaski lõualuus kaks. Ülejäänud elevandiperekonnad tekkisid 46 miljonit aastat tagasi.
Arvatakse, et elevantide eellane oli pooleldi veeloom. Kõigil elevantidel on tunnuseid, mis on omased
veeloomadele: hea ujumisoskus ja hõre karvkate. Elevant suudab oma lonti hingamistoruna kasutades
ujuda kuni 6 tundi järjest ja 50 km kaugusele.
Elevandid elavad karjades. Nad on üldiselt rahumeelsed ega ründa vabaduses inimesi, kuid võivad oma
suurte mõõtmete ja massi tõttu vahel inimestele kogemata viga teha
annaabi.ee 
