Eesti talumööbli areng
sisemised väljapoole. Nii pidid palgid seisma vähemalt kaks aastat. Alles siis võis puidu
laudadeks saagida. Peale seda pidid need kuivas ja soojas ruumis mitu kuud veel kuivama.
Mööblipuit pidi seisma mitu aastat enne, kui sellest midagi valmistama hakati. Tamme, saare ja
jalaka kuivatamine võis kesta kuni kaheksa aastat. Samas ei tohtinud puitu ka üle kuivatada.
Liiga kuiv puit ei olnud samuti kõlblik mööbli tegemiseks.12
11 Tarang, L. Rahvatarkusi puiduvarumisest. Voorema, 2006. Eletrooniliselt kättesaadav:
http://www.eramets.ee/info/trukised
7
Kui puitu sooviti treida, pandi see enne kuivatamist kuuks ajaks vette või sõnniku sisse. Lisaks
arvati, et puu kuivab paremini, kui latv on alla suunatud.13
Korvmööbli juures on enim kasutatud korvipaju, lõhestatud paju, toomingat ja kuusejuurt. Seda
valmistati ka muust kättesaadavast materjalist nagu elupuu, sirel ja kadakas.14