G.G.Byron
Sealt ilmus ta esimene luulekogu
,,noorukivärsid" ja mõni aasta hiljem ilmus tema ,,Jõude tunnid", mis leidsid kriitikat. Bairon
ei jätnud jonni ja vastas sellele luuletusega ,,inglise bardid ja soti kriitikud. 21 aastaselt sai
lordide maja liige. Seal antakse vannet istudes ja tema oli andnud püsti seistes ja pärast seda
sealt kohe välja kõndinud, tegeles poliitikaga lühikest aega. Siis võttis ette ühe suurema
euroopa retke. Portugal, malta, albaania, kreeka, türgi, ujus üle elespontuse väina. Aasta elas
ateenas, aga selle reisi elamustest kirjutas luulekogu ,,childe haroldi palveränd" kaks osa.
Tema silmapaistvaim teos ,,palverändur" see oli nagu reisi kiri ja ülevaade, aga samal ajal ta
üldistas seda poliitilist olukorda ja samas ta kirjeldas loodust, ette tulnud armastust ja need
olid põimunud ja kõike seda hoogsas, ladusas ja väga kaunis keeles. Võõõrvõimu aeg, kui
napoleon vallutas euroopat. Napoleoni ideed olid head aga ei läinud baironi mõtetega kokku