Eesti Energiastrateegia ja poliitika
ning võidelnud põlevkivil põhineva Eesti energiatuleviku eest ka Euroopas. Venemaaga
pole Eestil elektri seisukohalt alates 2005. aastast sidet olnud. Enne seda oli netoeksport
isegi positiivne. (Valitsusliidu programm, 2011)
Ajaloopärandi negatiivseks kingituseks Eestile võib lugeda kasutuses olevate
seadmete madalat kvaliteeti ning amortiseerunud liinivõrku. Elektrivõrgu uuendamine
nõuab palju kapitali ning aega. Kuna elektri põhivõrk kuulub Eleringile, mille
omanikuks on omakorda riik, siis on riik kohustatud seniseid võrke oma vahenditest
uuendama. Probleemi süvendab asjaolu, et liinivõrgu arendusega jõuti Nõukogude ajal
aktiivselt tegeleda ning küllaltki oluline osa võrgust on sarnasel ajal kasutusse võetud.
Lisaks senine võrk mitmetes maapiirkondades rahvastiku vähenemise tõttu jäänud
ebaefektiivselt võimsaks, samal ajal kui Tallinna lähiümbruse jääb olemasolev võrk
uuselamurajoonide kiire tekke tõttu puudulikuks.
2.2
annaabi.ee 
