Uurimustöö Laps-Vägivallaohver
Teaduslikult tõlgendatuna on stress keha ja meelte vastus organismile
esitatud kõrgendatud nõudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning suure
koormuse tingimustes tegutsemiseks (Elenurm jt 1997, 8). Kogetud vägivalla
pidev meenutamine, hirm vägivalla kordumise ees vähendab lapse õpihimu,
konsentreerumisvõimet, halvendab õpitulemusi, tekitab raskusi
klassikaaslastega suhtlemisel. Hirmule lisandub veel koolistress, mis
väljendub T. Elenurme ja kaasautorite arvates laste ärrituvuses, kurnatuses,
usu nõrgenemises oma võimetesse (1997, 42).
Sageli võivad kogetud vägivalla tagajärgedeks olla agressiivne ja vaenulik
käitumine, narkootikumide kasutamine, suitsiidsed kahjustused,
enesevigastused, emotsinaalsed- ja suhtlemisprobleemid, akadeemilised ja
kõneprobleemid, mis viitavad varasemale käitumisele lapse suhtes (Hagell,
1998, 24)
Seksuaalne vägivald kui trauma võib põhjustada lapsel unehäireid, tujukust ja