"elenest" - 1 õppematerjal

Sigrid Undset

Laupäeval oli naistel ja neidudel vanas aidas küllaga tegemist. Nad ehtisid ja riietasid Kristiinat. Lõpuks oli tal nõnda palju ehteid küljes, et tal oli raske end liigutada. Kui ta enda peegeldust nägi, oleks ta peaaegu kokku kukkunud ­ see meenutas talle kedagi, kuid keda, see jäi teadmatuks. Terve päeva tundis Kristiina end kuidagi nõrgalt ja näost oli ta väga kahvatu. Öösel proua shildi juures voodis olles ta rääkis, et ta ei suuda lõpetada mõtlemast Elenest ja Elene ja Erlendi lastest. Samuti kartis ta, et mis neid ees võib oodata ­ nad olid ju nii palju patustanud ning ükskord pidi ju tulema tagasilöök. Mõne päeva pärast ta aga suutis need mõtted peast välja heita ja rõõmu tunda pulmadest. Laulatuse ajal, kui noorpaar teineteise kõrval põlvitamas, nägi Kristiina Elinet. Eline oli justkui veeretanud kõik kivid, mille alla Kristiina ta nii püüdlikult matnud oli. Ta tuli ja ütles,