Antiik aiakunst
tihti loomaaed.
Tuntum selliine aed pärineb Soomest 16 saj. Juhana hertsogi Turu Ruissalosse rajatud aed, kuhu kuulus ka
loomaaed
2. .A. Magnus elas 1200-1280 ja tema aed ilutses tänu küttesüsteemile ka talvel.
3. Keskaja aed jagunes ülesehituselt kolmeks - nn. lilleaas keskel, puudega aiaosa ja ürdiaial, mis asetseid äärtel.
Need aiaosad ei olnud teineteisega liitunud, olie sõltumatute elemntidena, rõhutati piiride või müüridega, ometi
miljöötervik. Plaaniliselt ruut või ristkülik kogu aias. Esines ka labürinte, mis olid kas ring, kuusnurk, hiljem ka ruut.
Ürdiaeda peeti väheväärtuslikus aiakunstis, asus kõrvalisemas kohas keskajal. Plaaniliselt reeglipärane, ristkülik.
Selline aiaülesehitus püsib põhiideena keskaja lõpuni ja taandub allaes renessansiaja eel.
4. Hilisemal keskajal lahknevad ürdi ja tarbeaed.