METSAMULLATEADUS
1. Eesti muldade kujunemine
Muldade kujunemises osalevad mitmesugused nähtused, mida mullateaduslikus käsitluses
eristatakse kui mullatekke elementaarprotsesse Need kujutavad endast mehhaaniliste,
füüsikaliste, keemiliste, füüsikalis-keemiliste ja biokeemiliste protsesside mittmesuguseid
vastastikku seotud kombinatsioone, mis põhjustavad mullas teatud omaduste
väljakuujunemist aja arengut kindlas suunas. Eesti muldade kujunemisel osalevad
mullatekke elemntaarprotsessidest orgaanilise aine akumulatsioon (kõdustamine, st.
kõduhorisondi moodustumine, kamardumine, turvastumine), leostumine, leetumine,
gleistumine, lessiveerumine ja savistumine [1 lk 27].
1.2 Mulla huumusprofiili kujunemine
Mullatekkeprotsess lagab kõrgemate ja alamate taimede asumisega selleks sobivale
pinnasele. Samaga algab orgaanilise aine ladestumine ja ümberpaigutumine pinnase
verikaalprofiili so. Mulla huumusprofiilikujunemine. Orgaanilise aine sisaldus ja varu
annaabi.ee 
