Mõtlemise põhireeglid, loogika
järel olev teadmine.
Asjade ja nähtuste maailmas on nii, et igal neist on teda tekitav
(esilekutsuv) põhjus, mis ajaliselt eelneb tagajärjele. Öeldakse: põhjus ja
tagajärg on ajalises relatsioonis, järgnevuses. Uudishimulik ja uuriv inimene
otsib teda ümbritsevate nähtuste põhjusi, sest alatisest rahulolematusest
tingituna inimene soovib võimalikul enam esile kutsuda temale
meelepäraseid tagajärgi, s.t. nähtusi ja sündmusi, ja elemineerida võimaluste
korral soovimatuid ja ebameeldivaid tagajärgi.
Aegade jooksul on deduktiivsel ja induktiivsel meetodil
formuleeritud rida lauseid põhjuskikkuse seoste kohta, mida tuntakse
mitmesuguste seaduste nimetuste all. Paljudel juhtudel inimese peas
sündinud laused (ka seadused) on asjade ja nähtuste maailmaga võrrelduna
sedavõrd kokkulangevad, et tekib arusaam nagu oleksid need laused reaalse
maailma koopiad. Seda pettekujutlust on hiljem võimendatud selliselt, et
annaabi.ee 
