"elementaarvajaduste" - 1 õppematerjal

Sotsaalpsühholoogia konspektid kokku

(Easterlin 2003), aga ka näiteks inimese kaasahaaratus ühiskonnaellu, inimestevaheline vastastikune usaldus (Helliwell, Putnam, 2004, 1444). Mõjuriks on ka haridustase - praktiliselt kõikides riikides on kõrgema haridustasemega inimesed õnnelikumad ja rohkem eluga rahul kui vähemharitud (Education at Glance, 2011, 192). Seega - rikkus on oluline subjektiivse heaolu kujundaja, keskne jõud on see aga ennekõike ühiskonna nn madalamas arengufaasis, ajal, mil enamiku inimeste mureks on elementaarvajaduste rahuldamine, ots-otsaga kokkutulemine. Vaesustsoonist väljajõudnutel (sealhulgas ka suurel osal Eesti inimestel) saab üha tähtsamaks subjektiivse heaolu kujundajaks elukvaliteet laias mõttes. Eesti Kõige kriitilisemad on Eesti inimesed nn võrdlushindamise puhul. Kui meil palutakse ennast paigutada nn hea elu redelile, siis satume me maailmas seitsmendasse kümnesse, jättes endast ettepoole mitmeid riike, kus nii jõukus kui inimareng on Eestist selgelt kehvemal järjel.