Sotsaalpsühholoogia konspektid kokku
(Easterlin 2003), aga ka näiteks inimese kaasahaaratus ühiskonnaellu,
inimestevaheline vastastikune usaldus (Helliwell, Putnam, 2004, 1444). Mõjuriks on
ka haridustase - praktiliselt kõikides riikides on kõrgema haridustasemega inimesed
õnnelikumad ja rohkem eluga rahul kui vähemharitud (Education at Glance, 2011,
192).
Seega - rikkus on oluline subjektiivse heaolu kujundaja, keskne jõud on see aga
ennekõike ühiskonna nn madalamas arengufaasis, ajal, mil enamiku inimeste
mureks on elementaarvajaduste rahuldamine, ots-otsaga kokkutulemine.
Vaesustsoonist väljajõudnutel (sealhulgas ka suurel osal Eesti inimestel) saab üha
tähtsamaks subjektiivse heaolu kujundajaks elukvaliteet laias mõttes.
Eesti
Kõige kriitilisemad on Eesti inimesed nn võrdlushindamise puhul. Kui meil
palutakse ennast paigutada nn hea elu redelile, siis satume me maailmas
seitsmendasse kümnesse, jättes endast ettepoole mitmeid riike, kus nii jõukus kui
inimareng on Eestist selgelt kehvemal järjel.